Pidev ja krooniline ebaedu saadab inimest enamasti madala enesehinnangu tõttu. Kui inimene ise ei usu, et ta võiks olla edukas ja et tal võiks hästi minna, siis ei saagi see juhtuda. Mida saaks ise pideva äpardumise vastu ette võtta?

1. Õppida “ei” ütlema

Tuleb õppida keelduma, isegi kui tundub, et sellega rikutakse head suhted. Kui pidevalt kõigile teeneid osutada ja iga asjaga nõustuda, siis hakatakse sellist liialdatud vastutulelikkust võtma iseenesestmõistetavana. Keegi ei arvesta enam sellise üliabivalmi inimese enda soove ja vajadusi. Pigem öelda kohe ära, kui tunda hiljem kahetsust ja süümepiinu. Niikuinii ei jõua täita teiste inimeste kõiki soove ja tahtmisi. “Ei” ütlemist on vaja harjutada, sest abivalmil inimesel ei tule see lihtsalt. Kõige parem viis soovimatust asjast ära öelda on teha seda rahulikult, viisakalt, aga kindlameelselt. Selles äraütlemises ei tohi olla õigustamist, kahtlemist, hirmu ega pahameelt. Kui teine pool on visa ja järelandmatu, siis ei pea välja mõtlema olematuid ettekäändeid äraütlemiseks. Kui keeldumine on kindel ja resoluutne, välistab see teise poole pealetükkivuse paremini. Pole vaja karta, et suhted sellise keeldumise all kannatavad, enamasti hakatakse inimesest hoopis rohkem lugu pidama, kui tal on kindlameelsust ja selgroogu. Kui tõesti suhted kannatavad, siis näitab see väga selgelt teise osapoole omakasupüüdlikku suhtumist. Kõigile ei peagi meeldima, eriti veel sellistele inimestele, kes vastutulelikkust ära kasutada püüavad.

2. Harjutada kindlameelsust

Sageli on inimesed teiste mõju all ja lähevad kaasa teiste mõjutusel asjadega, mida ise tegelikult ei taha ega vaja. Esmalt on vaja selgus luua enda suhtumises ja vajadustes. Pole tähtis, mida arvavad teised, endale tuleb jääda kindlaks vastavalt enda veendumustele. Ka ennast tuleb õppida austama. Kindlameelsust saab harjutada lihtsates igapäevaolukordades. Mittevajalikule sundusele ära öeldes tuleb silma vaadata ja hoida selg sirge ning pea püsti. Teisel poolel ei tohiks jääda kahtluse raasugi äraütlemises. Sellistele inimestele, kes teisi ära kasutada püüavad või teiste inimestega üleolevalt ning pealetükkivalt käituvad, pole vaja liigset lahkust näidata. Jutt peab olema sellisel juhul selge, kindel ja lühike. Tõsisteks ja pikemateks vestlusteks tuleb aga aega ja kohta valida. Ei saa igas olukorras mokaotsast ja pealiskaudselt pidada tõsiseid vestlusi. Sellisteks vestlusteks on vaja end ette valmistada, sõnad tuleb valmis mõelda, et ei takerduks ega hakkaks endas kahtlema. Kui ettevalmistus on tehtud, ei tohi võimalust mööda lasta. Tähelepanelik on vaja olla iga sõna osas, mida vastaspool ütleb. Iseloomukindlus ei teki üleöö, enamasti tegelevad inimesed sellega kogu elu, sest tagasilöökide korral võib igaühel olla ka tagasilangusi.

3. “Mitte kunagi” ei tohiks endale kunagi öelda

Kui üks ebaõnn järgneb teisele, siis on ilmselge, et tuleb muuta oma suhtumist ja mõtteviisi. Kunagi ei maksa oma elu vaadata ainult läbi “mustade” või läbi “roosade” prillide, seal vahel on palju erinevaid värvitoone. Kunagi ei tasu end pidada ülitäiuslikuks või täiesti saamatuks. Ka seal vahel on palju erinevaid võimalusi. Sõnadega “alati” ja “mitte kunagi” peab olema väga ettevaatlik. Sageli on nii, et peab palju kordi eksima, et oma eksimust tunnistada suudaks. Inimesed annavad ebaedule liiga suure tähenduse ja selle põhjused peituvad enamasti lapsepõlves. On kasulik kirjutada oma uitmõtteid üles, neid hiljem analüüsides võib nii mõndagi huvitavat enda kohta avastada. Iga inimese elus on nii võite kui kaotusi, see ei tohiks aga hävitada eneseusku ja elu suuremat plaani. Endale reaalseid ülesandeid püstitades ja siis sihikindlalt nende poole püüeldes peaks tegema endale pai iga väikese eneseületuse ja edusammu eest. Teised ei pruugi neid väikesi edusamme märgata, aga just need tõstavad vähehaaval eneseusku. Just sisemine tugevus aitab saavutusteni jõuda reaalses elus.

4. Positiivne ellusuhtumine on vajalik

Kas klaas on pooltühi või pooltäis? See on otsustav küsimus ja igavene dilemma. Kuidas ja mida nähakse, see oleneb mõtteviisist. Mida ühed nimetavad täielikuks läbikukkumiseks, seda teised peavad väikeseks õnnestumiseks või kasulikuks õppetunniks. Positiivsel häälestusel on väga suur mõju. “Oleks pidanud”, “ei suuda”, “poleks vaja” jt. sarnased väljendid seostuvad süütundega ja hakkavad automaatselt elu mõjutama, sest just kõhklused ja kahtlused on need, mis takistavad asjade saavutamist. “Mis halvasti, see uuesti”, “saan hakkama” või “teen ära” aitavad kõhklusi ületada ja isegi kui kõik ei õnnestu, siis kasuliku kogemuse võrra rikkamaks ikka saab, kui vähemalt on üritatud.

5. Iseloomu kasvatamine

Iseloom ei ole kaasa sündinud, kaasa sünnivad vaid eeldused. Sõltub palju kasvatusest ja inimesest endast, kas ta õpib end ületama, arendama või vaos hoidma. Iseloomu on suures osas võimalik muuta. Alustada tuleb väikestest sammudest, igale ebameeldivale olukorrale ei pea kohe reageerima. Öeldakse, et hommik on õhtust targem või et ühtki putru ei sööda liiga kuumalt ja sel on tõepõhi all. Raevule, ärritusele ja vihale voli andes ollakse alati kaotaja, kes rahu suudab säilitada ja kes kindlameelseks jääb, on võitja. On palju tehnikaid, kuidas end tagasi hoida ärritavas olukorras. Esmalt on vaja taastada hingamise rütm, siis toimub ka rahunemine ja alles siis saab otsuseid langetada. Huumor aitab alati, vihastamise asemel saab ka naeratada, aga seda suudavad tugevad. Viisakus ja head kombed on enese kehtestamisel suureks abiks, aga kindlameelsus ja eneseusk on õnnestumiseks hädavajalikud. Kes midagi elus tahab saavutada, peab endale “paksu naha” kasvatama, sest saavutustega koos kasvab ka nende hulk, kes “kaikaid kodaratesse” püüavad loopida. Kes esimese ebaõnne korral alla annab või ainult teiste arvamusest sõltub, sel pole lootuski tõeliseks õnnestumiseks.

6. Reaalsed plaanid

Oma elu planeerimisel kaob pinge ja etteplaneerimine aitab ebakindlal inimesel paremini oma plaane realiseerida. Kõige lihtsam on alustada päevaplaanist ja lihtsatest igapäevastest asjadest. Oluline on üles märkida need olulised asjad, mis on vältimatult vajalikud, mida suudetakse täita. Need igapäevased toimingud tuleb teha ära kindlasti õigeaegselt. Kui sellised asjad kuhjuma hakkavad, siis süvendab see äpardumise tunnet. Kui igapäevastes asjades graafikus püsitakse, siis on vaja ennast ka kiita. Kui täie veendumuse ja usuga oma igapäevaste asjadega tegelda ja see hästi toimib, siis suureneb usk oma võimetesse ja tekkib julgust ka suuremate asjadega tegelemiseks.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.